Esimene etapp
Taotlus
1Taotlus
Ettepaneku algatada detailplaneering võib teha igaüks. Ettepanek peab lähtuma üldplaneeringust ja sellega peab kaasas olema eskiislahendus. Selles etapis soovime saada teie põhimõttelist arvamust, kas esitatud detailplaneeringu ettepanek on antud asukohas sobiv.
Teine etapp
Algatatud
2Algatatud
Detailplaneeringu koostab erialase ettevalmistusega planeerija koostöös ala elanike, kinnistute omanike ning puudutatud isikutega. Koostamisse kaasatakse ka soovi avaldanud isikud. Dokumendid on koostamise ajal TPRis avalikud ning pärast sealt ka leitavad. Selles etapis tehakse koostööd erinevate osapooltega planeerija eestvedamisel.
Kolmas etapp
Koostamine
3Koostamine, koostöö
Detailplaneeringu koostab erialase ettevalmistusega planeerija koostöös ala elanike, kinnistute omanike ning puudutatud isikutega. Koostamisse kaasatakse ka soovi avaldanud isikud. Dokumendid on koostamise ajal TPRis avalikud ning pärast sealt ka leitavad. Selles etapis tehakse koostööd erinevate osapooltega planeerija eestvedamisel.
Neljas etapp
Vastuvõtmine
4Vastuvõtmine
Linnavalitsus või volikogu võtab detailplaneeringu vastu, kui see vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Viies etapp
Avalikustamine
5Avalikustamine
Linnaosa korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mille ajal on vajadusel võimalik esitada lahendusele ettepanekuid ja vastuväiteid. Neid kaalutakse ja korraldatakse linnaosas avalik arutelu esitatud ettepanekute ja vastuväidete tutvustamiseks ja linna seisukohtade selgitamiseks.
Viies etapp
Kehtestamine
6Kehtestamine
Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus või linnavolikogu. Sellest teavitatakse puudutatuid isikuid. Teade kehtestamise kohta ilmub ka üleriigilises päevalehes ja linna veebilehel. Kehtestamise võib vaidlustada kohtus, kui see on vaidlustaja hinnangul vastuolus avaliku huviga.
Järgnevad etapid
Ehitus
Ehitus
Ehitamine on detailplaneeringu kehtestamisele järgnev tegevus. Puudutatud isikud kaastatakse koostatavate ehitusprojektide menetlusse, kus on võimalik ehitusprojektiga tutvuda ning vajadusel esitada selle kohta arvamus.
Ehitusvaldkonnaga seonduv on leitav ehitisregistri veebilehel.
Pae tn 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Majaka põik 8a, Pae tn 1, Pae tn 5, Lasnamäe
Detailplaneeringuga on kavas leida amortiseerunud spordihoone asemel Peterburi tee äärsele nurgakrundile linnaehituslikult sobivam hoonestus. Praegune spordihoone on kavas lammutada ja rajada uus kolmekorruseline hoone koolimaja kõrvale. Staadion kavandatakse säilitada. Koolihoonele on kavas lubada ehitada uus täiendav kõrvalhoone (ajutine kahekorruseline moodulklasside hoone, hoone asukoht määratakse hilisemas etapis).
Pae 1 ja Pae 5 kinnistust on kavas moodustada üks ärimaa ja kolm ühiskondlike ehitiste maa krunti ja lubada ärimaale ehitada kuni viiekorruseline ärihoone (büroo või hotell).
Loe lähemalt seletuskirjast ning vaata planeeringu põhijoonist.
Planeeringu informatsioon
Mida planeeritakse?
Kategooria
Ühiskondlik ala
Ärihoone
Olulised andmed
Planeeringu ala
64500 m
Haljastuse osakaal
40
Hoonete korruselisus
5
Kuidas planeering asukohta sobitub?
Lasnamäe elamualade üldplaneering määrab selle ala avalikult kasutatavatele ja sotsiaalobjektidele ning ettevõtlusala kõrvalotstarbega korterelamutele.
Planeeritaval alal on nii korterelamuid, ühiskondlikke hooned, ärihooneid kui ka tootmishooneid, sellest põhja poole jääb haljasaladega Pae järv ja teisele poole Peterburi teed korterelamud ja T1 kaubanduskeskusega äripiirkond. Ühissõidukipeatused asuvad planeeritava kinnistu piiri ääres ja tagavad ühenduse linna teiste osadega.
Strateegia „Tallinn 2035“ järgi on Majaka arendusalale kavas neli erinevat arendust: spordihoone ja haridusasutused, mis moodustavad spordipargi, Peterburi tee äärde tuleb ettevõtlusala, tuletorni ümbrusse ning Sikupilli kvartalisse ehitatakse elamualad, mis jätkavad Majaka ajaloolist miljööd.