Esimene etapp
Taotlus
1Taotlus
Ettepaneku algatada detailplaneering võib teha igaüks. Ettepanek peab lähtuma üldplaneeringust ja sellega peab kaasas olema eskiislahendus. Selles etapis soovime saada teie põhimõttelist arvamust, kas esitatud detailplaneeringu ettepanek on antud asukohas sobiv.
Teine etapp
Algatamine
2Algatamine
Detailplaneeringu koostab erialase ettevalmistusega planeerija koostöös ala elanike, kinnistute omanike ning puudutatud isikutega. Koostamisse kaasatakse ka soovi avaldanud isikud. Dokumendid on koostamise ajal TPRis avalikud ning pärast sealt ka leitavad. Selles etapis tehakse koostööd erinevate osapooltega planeerija eestvedamisel.
Kolmas etapp
Koostamine
3Koostamine, koostöö
Detailplaneeringu koostab erialase ettevalmistusega planeerija koostöös ala elanike, kinnistute omanike ning puudutatud isikutega. Koostamisse kaasatakse ka soovi avaldanud isikud. Dokumendid on koostamise ajal TPRis avalikud ning pärast sealt ka leitavad. Selles etapis tehakse koostööd erinevate osapooltega planeerija eestvedamisel.
Neljas etapp
Vastuvõtmine
4Vastuvõtmine
Linnavalitsus või volikogu võtab detailplaneeringu vastu, kui see vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele.
Viies etapp
Avalikustamine
5Avalikustamine
Linnaosa korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mille ajal on vajadusel võimalik esitada lahendusele ettepanekuid ja vastuväiteid. Neid kaalutakse ja korraldatakse linnaosas avalik arutelu esitatud ettepanekute ja vastuväidete tutvustamiseks ja linna seisukohtade selgitamiseks.
Viies etapp
Kehtestamine
6Kehtestamine
Detailplaneeringu kehtestab linnavalitsus või linnavolikogu. Sellest teavitatakse puudutatuid isikuid. Teade kehtestamise kohta ilmub ka üleriigilises päevalehes ja linna veebilehel. Kehtestamise võib vaidlustada kohtus, kui see on vaidlustaja hinnangul vastuolus avaliku huviga.
Järgnevad etapid
Ehitus
Ehitus
Ehitamine on detailplaneeringu kehtestamisele järgnev tegevus. Puudutatud isikud kaastatakse koostatavate ehitusprojektide menetlusse, kus on võimalik ehitusprojektiga tutvuda ning vajadusel esitada selle kohta arvamus.
Ehitusvaldkonnaga seonduv on leitav ehitisregistri veebilehel.
Pikaliiva tn 69 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Pikaliiva tn 69, Haabersti
Detailplaneeringuga on plaanis võtta kasutusele praegu tühermaana seisev ala, et asendada see avalikke ülesandeid täitva ruumilahendusega. Alale on mõeldud ehitada kool, lasteaed, huvikool just kohalike inimeste vajaduste katmiseks ja sotsiaalse suunitlusega hooned (näiteks ravi- või hooldekodu, õpilaskodu, sotsiaalelamu õpetajatele ja õdedele vms).
Lisaks hoonetele planeeritakse rajada avalik rannapromenaad ja rekreatsioonialad koos uue haljastusega. Täienduse saavad piirkonna liiklus- ja ühistranspordivõrgustik. Loe lähemalt seletuskirjast ning vaata planeeringu põhijoonist.
Planeeringu informatsioon
Mida planeeritakse?
Kategooria
Avalik ruum
Sotsiaalhoone
Olulised andmed
Planeeringu ala
160000 m
Haljastuse osakaal
40
Hoonete korruselisus
3
Uusi ühistranspordi peatusi
2
Uusi põhikoolikoht
650
Uusi lasteaiarühmi
12
Kuidas planeering asukohta sobitub?
Haabersti üldplaneering ja Pikaliiva struktuurplaan määravad selle ala ühiskondlikele hoonetelele ja puhkeehitistele, mida kasutataks näiteks hariduse, sotsiaalhoolekande, kultuuri või muu säärase tarbeks.
Harku järve kallast pidi kulgeb rohekoridor ja terviserada, mis on määratud avalikuks kasutamiseks, sinna võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkeehitisi, seal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid.
Strateegia “Tallinn 2035” järgi peab linnaplaneerimine looma meeldivat, eri huve arvestavat ja linlaste igapäevaelu lihtsustavat linnaruumi. Linnaruum peaks olema sõbralik ja kodune, nii et kvaliteetne avalik ruum ja arhitektuur ning vaatemänguline rohelus teeksid Tallinna paremaks elupaigaks.